Miks kasutada konsultanti

1. Konsultante palgatakse alati kindla tulemuse saavutamiseks

   Eelkõige kasutatakse konsultante, kui organisatsioonil ei ole piisavalt või sobivaid inimesi konkreetsele probleemile lahenduse leidmiseks vajaliku aja jooksul. Probleem ise võib tihti tuleneda uute tehnoloogiate või meetodite kasutuselevõtu vajadusest, mille juurutamiseks vajalikud spetsiifilised oskused on omandanud vastava ala konsultant. Teinekord võib probleemi iseloom olla üldisem – näiteks organisatsioon ei suuda tagada püstitatud eesmärke, kuivõrd juhtkonnal puuduvad piisavad teadmised koordineerimises, planeerimises või juhtimises.

2. Ajutine professionaalne abitööjõud töömahuka ja/või teadmiste mahuka projekti teostamiseks

   Organisatsiooni seisukohast tähtsate planeeringute või pikaajaliste strateegiate välja töötamine võtab juhtkonnalt väga palju aega, mistõttu võivad operatiivsed tööd jääda tähelepanuta või vastupidi – strateegiate väljatöötamine jääb unarusse. Siit tulenebki konsultantide kasutamise vajadus – kvaliteetsel tasemel strateegiad või plaanid töötatakse välja kiiresti ning peale töö lõpetamist lahkuvad ka konsultandid – ei ole tarvis kellelegi püsivalt palka maksta või uut tööülesannet leida.Samamoodi võidakse konsultante palgata mingi ajutise spetsiifilise ülesande lahendamiseks, olgu see mistahes valdkonnas või teemal (näiteks rahataotluste koostamine, infoturbe reeglite kehtestamine vms).

3. Erapooletu nõuanne väljastpoolt organisatsiooni

   Isegi kõige paremad inimesed innustuvad mõnikord oma ideedest või satuvad traditsioonide, eelarvamuste või harjumuste ohvriks, mille tulemusena võidakse teha halbasid või valesid otsuseid. Selle vältimiseks on kõige parem küsida nõu mõnelt usaldusväärselt persoonilt, kes ei ole igapäevaselt samas keskkonnas, vaid suudab erapooletu kõrvalseisjana näha organisatsiooni sisemisi probleeme ja anda nõu, kuidas neid lahendada. Tihti on sellisteks erapooletuteks, kuid professionaalseteks persoonideks just konsultandid.

4. Otsuste analüüs, ehk argumentide ja põhjenduste leidmine

   Aeg-ajalt palutakse konsultantidel anda oma toetus juhtkonna otsustele või ideedele, mis on pikka aega ettevalmistatud. Sellega püütakse kindlustada õigete otsuste või valikute tegemist. Teisisõnu võib juhataja juba kindlalt teada, mida ta edasi teeb, kuid igaks juhuks küsib veel usaldusväärsetelt professionaalidelt, kas nemad teeksid sama. Konsultantidelt oodatakse ausaid vastuseid, kuigi need võivad olla juhtkonna omadega vastuolus ja põhjustada arusaamatusi.

Kes kasutavad konsultante?

 
Konsultatsiooni turu arengut on mõjutanud eelkõige kaks tegurit – riigi majandusliku arengu tase ja riigi korrast tulenevad majanduslikud suhted ning eripärad.Esimesed konsultatsiooni firmad hakkasid Eestis arenema koheselt peale nõukogude korra lõdvenemist. See tuleneb konsultatsiooni teenuse eripärast, mis saab tegutseda mõistlikult ainult vaba turumajandusega ühiskondades – konsulteeritavatel organisatsioonidel peab olema mingisugunegi autonoomia oma otsuste tegemisel.
Hinnates organisatsioonide suurusi ja nende vajadusi konsultatsiooni teenuse järele, on selge, et suuremad organisatsioonid tarvitavad konsultante mitmeid kordi rohkem, kui väikesed. Mõnedel suurtel organisatsioonidel on konsultandid lausa palgalehel, kui oma töötajad või neil on sõlmitud konsultantidega pikaajalised koostöölepingud. Väikestel organisatsioonidel võib konsultatsiooni teenuse ostmise otsus tulla väga raskelt, kuivõrd omanikud või juhatus hindab konsultatsiooni teenust liiga kalliks või ta ei mõista, kuidas saaks mõni inimene väljastpoolt organisatsiooni leida probleemile väljapääsu. Siiski kasvab ka väikeste või keskmiste organisatsioonide arv pidevalt, kes pöörduvad probleemide korral konsultantide poole.

Kõige tähtsam on siiski konsultatsiooni teenuse tellimisel koheselt hinnata oma võimekust (nii rahaliselt kui ka muude ressursside kohapealt) konsultatsiooni tulemusel tekkivate uute teadmiste kasutamisel. Aga mis peamine – konsultant leiab tihti vigu ka senistes juhtimisotsustes, mistõttu tuleb konsultanti palgates arvestada ka võimalusega, et juhtimisotsuseid teinud inimesed saavad veidi konstruktiivset kriitikat.