EESTI KONSULTANTIDE ASSOTSIATSIOONI PÕHIKIRI

1.ÜLDSÄTTED
1.1. Mittetulundusühing Eesti Konsultantide Assotsiatsioon (edaspidi EKA) on konsultante ühendav vabatahtlik organisatsioon, mis tegutseb mittetulundusühingu vormis.
1.2. EKA eesmärgid on kvaliteetse konsultatsiooniteenuse osutamise, konsultantide arengu ja koostööedendamine nii Eestis kui ka teiste riikide sarnaste organisatsioonidega läbikäimisel. EKA on usaldusväärne kontaktpunkt konsultantide ja konsultatsiooniteenuse tarbijate kokkuviimiseks nii Eestis kui rahvusvaheliselt.
1.3. EKA ametlik nimi on: eesti keeles – Mittetulundusühing Eesti Konsultantide Assotsiatsioon; inglise keeles – Estonian Consultants Association. Ametlik lühend on EKA.
1.4. EKA asub Eesti Vabariigi pealinnas Tallinnas. EKA asutati 14. oktoobril 1992.
1.5. EKA võib oma tegevusvõrku arendada filiaalide, esinduste ja muude iseseisva juriidilise isiku staatusega ja staatuseta üksuste kaudu Eestis või ka väljaspool seda.
1.6. EKA vastutab oma varaliste kohustuste eest oma varaga. EKA ei vastuta oma liikmete varaliste kohustuste eest ning ka tema liikmed ei vastuta EKA varaliste kohustuste eest. Riik ei kanna varalist vastutust EKA varaliste kohustuste eest ja vastupidi.
1.7. EKA juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, mittetulundusühingute seadusest, teistest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ja konsultantide eetikakoodeksist.
1.8. Konsultandi kutse-eetika alaseid rikkumisi hindab EKA Eetikakomisjon. EKA eetikakomisjoni kuulub vähemalt kolm liiget. Statuudi kinnitab EKA üldkoosolek, eetikakomisjoni valib EKA juhatus.

2. EKA PÕHIKIRJALISED TEGEVUSALAD
2.1. Konsultantide koolituse korraldamine, nendele informatsioonilise tugisüsteemi loomine, vajalike andmebaaside loomine, arendusuuringute läbiviimine ja muu konsultantide kompetentsi ja oskuste suurendamisele suunatud tegevus.
2.2. Rahvusvaheliste sidemete loomine samalaadsete ühendustega, konsulteerimisega tegelevate organisatsioonide ja üksikkonsultantidega, osalemine rahvusvahelistes koostööprojektides.
2.3. Konsultandi staatusega seotud töö korraldamine sh nende valiku ja taseme tuvastamise ja konsultandi eetikaküsimused.

2.4. EKA liikmete ja nende poolt pakutavate teenuste aktiivne tutvustamine nii Eestis kui välisriikides eesmärgiga toetada liikmeid uute kliendikontaktide ja koostööpartnerite leidmisel.

2.5. EKA liikmete töö, kutse- ja ametialaste huvide kaitsmine ning klubilise töö korraldamine.
2.6. Konsultandi kutsevastavuse hindamine ja kutseandmine ning mõjuvatel põhjustel kutse äravõtmine.

2.7. Tuluürituste, koolituste ja ühisprojektide korraldamine EKA liikmete kliendisihtrühmadele, erialase kirjanduse ja e-väljaannete kirjastamine, mis toetab ja edendab, kuid ei konkureeri EKA liikmete majandustegevusega.

3. EKA LIIKMESKOND, SELLE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
3.1. EKA liikmeteks võivad lisaks asutajaliikmetele olla konsultantidena tegutsevad füüsilised ja juriidilised isikud.
3.2. EKA-l on järgmised liikmete kategooriad:

3.2.1. Täisliikmed: isikud, kes aktiivselt tegutsevad konsultantidena kas palgatöötajana või ettevõtjana ning kes tarbivad EKA teenuseid.

3.2.2. Seenior-liikmed – konsultandid, kes on olnud EKA täisliikmed ning kes on seoses vanusega lõpetanud aktiivse konsulteerimise tegevuse, kuid soovivad osaleda EKA võrgustikus ja sündmustel ning olla EKA infoväljas. Seenior-liikmete profiile ei avaldata EKA aktiivsete konsultantide andmebaasis ning nendele kehtib liikmemaksu soodustus, mida täpsemalt määrab juhatus.

3.2.3. Auliikmed – juhatuse poolt auliikme staatust saanud konsultandid, kes on teinud erilise panuse EKA ja/või Eesti konsultatsioonituru edendamisse. Auliikmed on vabastatud liikmemaksust.

3.3. EKA liikmeks vastuvõtmine toimub juhatuse otsusel sooviavaldaja kirjaliku avalduse alusel, millel on vähemalt ühe EKA liikme soovitus. Eelneva koostöökogemuse puudumisel liikmekssoovija ja EKA liikmete vahel võib juhatus otsustada liikme vastuvõtmise tema CV, teostatud tööde ja klientide kontrollitud tagasiside põhjal.
3.4. EKA liikmetel on õigus:
3.4.1. valida ja olla valitud EKA valitavatesse organitesse;
3.4.2. esitada EKA juhtorganitele arutamiseks EKA tegevust puudutavaid ettepanekuid ning osaleda esitatud ettepanekute arutlustes; võtta osa hääletamisest üldkoosolekul;
3.4.3. kasutada esmajärjekorras ja eelistega EKA teenuseid.
3.5. EKA liikmed on kohustatud:
3.5.1. tasuma sisseastumis– ja liikmemaksu;
3.5.2. mitte kahjustama oma tegevusega EKA-t; pidama kinni konsultandi eetikakoodeksist.

3.6. EKA programmides ja projektides osalevad EKA liikmed on aruandekohustuslikud EKA ees.
3.7. EKA liikmed kannavad EKA nimel volitusteta või volituste piire ületava tegutsemise eest vastavalt seadustes ettenähtud korrale vastutust, juhul kui see on viinud õigusrikkumiseni.

4. EKA VARA JA KULUD

4.1. EKA vara moodustub:
4.1.1. sisseastumis- ja iga-aastastest liikmemaksudest, mille tasumise korra ja suuruse määrab juhatus;
4.1.2. toetustest, eraldistest, annetustest ja muudest sihtotstarbelistest või sihtotstarbeta laekumistest;
4.1.3. põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks tasuliste teenuste osutamisest ja ühingu väljaannete kirjastamisest ning levitamisest saadud tuludest.
4.2. Mitmesuguse tegevuse korraldamiseks võidakse luua sihtotstarbelisi fonde:
4.2.1. nimeliste stipendiumide maksmiseks;
4.2.2. ideekonkursside korraldamiseks ja auhindade maksmiseks;
4.2.3. uuringute, arendustööde ja ekspertiiside finantseerimiseks;
4.2.4. näituste, nõupidamiste ja muude ürituste korraldamiseks ning rahaliseks toetamiseks.
4.3. EKA kasutab oma vara üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

5. EKA JUHTIMINE

5.1. EKA kõrgeim juhtimise organ on EKA liikmete üldkoosolek.
5.1.1. Korralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku üks kord aastas, erakorralise koosoleku kui selleks on vajadus.
5.1.2. EKA liikmetele teatatakse üldkoosoleku kokkukutsumisest vähemalt 1 kuu ette ja päevakorrast vähemalt 1 nädal ette.
5.1.3. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
– põhikirja muutmine;
– juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;
– volinike valimine ja tagasikutsumine;
– juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise otsustamine;
– tehingu tingimuste määramine;
– majandusaasta aruande kinnitamine;
– MTÜ lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine.
5.1.4. Igal EKA liikmel on hääletamisel üks hääl. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal või volikirja alusel esindatud on vähemalt 1/3 liikmetest Otsus loetakse langetatuks, kui selle poolt hääletab üle 50 protsenti koosolekule registreerunutest. Juhul, kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kutsub juhatus ühe kuu jooksul kokku kordusüldkoosoleku, mille otsus loetakse langetatuks, kui selle poolt hääletab 50 protsenti pluss üks kohalviibija. Kordusüldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata koosolekul osalevate liikmete arvust.
5.2. EKA üldkoosolek valib juhatuse kaheks kuni viieks aastaks.
5.2.1. Juhatus valib EKA presidendi ja asepresidendi, kes juhatuse tööaasta jooksul koordineerivad juhatuse tööd.
5.2.2. EKA president:
– kutsub kokku juhatuse koosolekuid ja juhatab neid;
– esindab EKA-t suhetes teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega;
– sõlmib kokkuleppeid, lepinguid ja muid tehinguid EKA nimel ning annab volitusi selliste tehingute sooritamiseks.
5.2.3. EKA juhatus peab istungeid vähemalt kord kvartalis või vastavalt vajadusele.
5.2.4. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool selle liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega.
5.2.5. Juhatuse ülesanded:
– EKA strateegia väljatöötamine;
– EKA tööaasta tulemuste läbivaatamine ja üldkoosolekule esitamine;
– EKA liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine;
– EKA jooksvate tegevusprogrammide koostamine;
– Vajadusel personali palkamine, selle töö tasustamise korra ja määra kinnitamine
5.3. Juhul kui palgatud on direktor, siis ta juhib EKA jooksvat tööd ja vastutab juhatusele pandud ülesannete täitmise eest. Direktor esindab EKA-t suhetes teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega, sõlmib lepinguid EKA nimel, täidab ja viib ellu juhatuse ja üldkoosoleku otsuseid, valmistab ette juhatuses ja üldkoosolekul arutusele tulevaid küsimusi, seab sisse raamatupidamisarvestuse ning korraldab riigi- ja kohalikku eelarvesse maksude tasumise.

6. FINANTSTEGEVUSE KONTROLLIMINE

6.1. EKA üldkoosolek valib vajadusel revisjonikomisjoni EKA finantstegevuse kontrollimiseks.

7. EKA TEGEVUSE REORGANISEERIMINE JA LÕPETAMINE

7.1. EKA ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses ettenähtud korras.
7.2. EKA tegevuse lõpetab liikmete üldkoosolek juhul, kui EKA ülesannete täitmine osutub võimatuks, majanduslik olukord ei võimalda tegevust jätkata või revisjonikomisjoni põhjendatud nõudel.
7.3. EKA tegevuse lõpetamiseks on vaja kaks kolmandikku kõigist EKA üldkoosolekul osalenud liikmete häältest.
7.4. EKA tegevus lõpetatakse kui liikmeid on jäänud alla kolme.

7.5. EKA tegevuse lõpetamise otsuse langetamisel valib üldkoosolek likvideerija(d).
7.6. Kõigis olukordades, mida pole põhikirjaga ette nähtud, kohaldatakse seaduses sätestatut.